Konfidentsiaalsuslepingud töötajatega
Töölepinguseaduse kohaselt võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Leppetrahvis kokkuleppimine ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.
Ettevõtjatelt nõutakse tavaliselt lepingutes, et ta vastutaks oma töötajate, juhtorganite liikmete ja ekspertide poolt konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest. Seega enne töötajaga lepingu sõlmist tasub mõelda ka konfidentsiaalsuslepingu vajadusele. Kui töötaja on võtmepositsioonil või tal on muul viisil juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, on igal juhul soovitatav sõlmida ka eraldi konfidentsiaalsusleping või vähemalt lisada töölepingusse konfidentsiaalsusklausel. Seda aga eriti siis, kui on kavatsus, et konfidentsiaalsuskohustus kehtiks edasi ka pärast töösuhte lõpetamist.
Kui töötaja ja tööandja ei ole sõlminud eraldi konfidentsiaalsuslepingut või lisanud töölepingusse konfidentsiaalsusklauslit, lõpeb töötaja konfidentsiaalsuskohustus samaaegselt töösuhte lõpetamisega.
Eriti puudutab eeltoodu muidugi juhatuse liikmeid, kes ei ole töölepingulised töötajad.
Sageli on konfidentsiaalsuslepingute probleemiks see, et ei määratleta selgelt ära kohustuste ringi, mahtu ja ulatust ning reguleerimata jäetakse ka vastutuse küsimused.