Konfidentsiaalsusega seotud kesksed küsimused

Konfidentsiaalsuskohustusega hõlmatud teave või materjal tuleks konfidentsiaalsuslepingus täpselt kindlaks määrata. Eestis on ärisaladuse mõiste defineeritud „Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduses“

• see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupandult üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

• sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

• selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Viidatud määratlus mistõttu on üsna abstraktne, on võimalike vaidluste vältimiseks soovitatav kokku leppida konfidentsiaalsuskohustuste olulises sisus ja iseäranis konfidentsiaalse teabe täpsemas määratluses.

Selline kokkulepe võib määratleda konfidentsiaalsena ainult konfidentsiaalsena märgitud dokumendid või määrata kindlaks, milliseid dokumente konfidentsiaalsena ei käsitleta. Sellise juhul peab arvestama, et seda oleks võimalik ettevõtte siseselt ka tagada. Näiteks kui keegi unustab või ei tea vastava märke lisamise vajadusest, võib see kaasa tuua olukorra, kus dokument jääb konfidentsiaalsuslepinguga tagatud kaitsealast välja. Sellisel juhul oleks parem lahendus nõustuda sellega, et kogu teatud küsimustega seotud teave loetakse konfidentsiaalsuskohustuse kohaldamisalasse kuuluvaks.

Konfidentsiaalsuskohustuse tähtaeg võib olla eelnevalt kindlaks määratud, näiteks viie aasta möödumisel lepingu lõpetamisest, mingi toimingu sooritamisest jne. Konfidentsiaalsuskohustus võib olla ka tähtajatu. Ettevõtlussektorites, kus teave muutub kiiresti aegunuks, võib samas olla piisav ka lühem tähtaeg. Tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus võib olla parim valik, kui avalikustatud teave on seotud ettevõtte põhitegevusega ja on ebatõenäoline, et see aegub.

Tuleks arvestada, et tavaliselt on konfidentsiaalsuskohustuste rikkumisest tulenevat kahju ja selle ulatust keeruline tõendada. Seetõttu lepivad pooled sageli kokku leppetrahvis, mis muutub automaatselt kohustuslikuks konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral. See tähendab, et osapool ei pea tõendama, et konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine põhjustas kahju või tegeliku kahju suurust. See suurendab ka konfidentsiaalsuskohustuse täitmist. Lisaks leppetrahvile võivad pooled kokku leppida õiguses nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata.

Konfidentsiaalsuskokkuleppes tuleks käsitleda vähemalt järgmisi küsimusi:

• konfidentsiaalse teabe sisu;

• konfidentsiaalse teabe lubatud kasutamine;

• konfidentsiaalsust kõrvaldavad asjaolud;

• poolte kohustused;

• erandid;

• konfidentsiaalsuskohustuste tähtaeg;

• õiguskaitsevahendid konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise korral.