Kindlustusvõtja teavitamise kohustus ja selle kohustuse rikkumise tagajärjed
Seadus kohustab kindlustusvõtjat lepingu sõlmimisel teavitama kindlustusandjat kõigist asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel ehk teavitada tuleb kõigist olulistest ja mingil viisil kindlustuslepingut puudutada võivatest asjaoludest. Seadusega kooskõlas olevas ulatuses võib vajalikku infot koguda ka kindlustusandja ise, kuid tähele tuleb panna, et see ei vabasta mingil viisil kindlustusvõtjat teavitamise kohustusest. Praktikas kindlusandjad siiski sageli küsivad nende jaoks olulist infot ise. Seetõttu on ka näiteks kohtupraktikas viidatud, et asjaolud, milliste kohta kindlustusvõtja teavet nõudnud ei ole, ei olnud ka ilmselt kindlustuslepingu suhtes oluliseks infoks.
Teavitamiskohustus ja selle täitmine on kindlustusvõtja jaoks oluline, kuna sellel võivad olla kindlustusvõtja jaoks märkimisväärsed tagajärjed. Nimelt kui kindlustusvõtja rikub teavitamiskohustust süüliselt, tekib kindlustusandjal reeglina lepingust taganemise õigus. Taganemisõiguse kasutamiseks on seaduses ette nähtud teatud alternatiivsed eeldused. Nendeks eeldusteks on 1) kindlustusvõtja ei teatanud olulisest asjaolust, 2) kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist ning 3) kindlustusvõtja andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet. Piisab ühe viidatud aluse esinemisest, et kindlustusandjal tekiks taganemisõigus. Oluline on veel märkida, et kui kindlustusvõtjale ei olnud oluline asjaolu teada hooletuse tõttu, siis kindlustusandja lepingust taganeda ei saa. Samuti puudub alus taganemiseks, kui kindlustusvõtja jätab küll olulisest asjaolust teavitamata, kuid tegemist on sellise asjaoluga, mis on kindlustusandja jaoks soodne. Lisaks näeb seadus veel ette mõned taganemispiirangud. Eelkõige kui kindlustusandja teadis teabe ebaõigusest või asjaolust, mida talle ei teatatud või kui teatamata jätmine või ebaõige teabe esitamine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu. Taganemiseks on ette nähtud tähtaeg, milleks on üks kuu, mil saadi teada kindlustusvõtjapoolsest teatamise kohustuse rikkumisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel lepingu sõlmimisest.