Kindlustuslepingust üldiselt
Peaaegu iga inimene puutub oma elu jooksul kokku mingisuguse kindlustuse vormiga - reisile minnes pakutakse meile reisikindlustust, auto ostmisel seisame valiku ees, kas vormistada kaskokindlustus või mitte, kodu ostmisel nõuab pank kodukindlustust jne.
Kindlustused liigituvad vabatahtlikeks ja kohustuslikeks. Kohustuslikud kindlustusliigid on näiteks liikluskindlustus, töötuskindlustus, pensioni- ja ravikindlustus. Vabatahtlik kindlustus on kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Erinevad kindlustusseltsid pakuvad erinevaid kindlustusliike, mh saab kindlustada näiteks ettevõtte vara, töötajate õnnetusjuhtumeid, loomasid, metsa, õigusabikulusid jne. Kindlustuse ülesandeks on pakkuda kindlustusvõtjale kaitset ebameeldivate ootamatuste vastu, kattes tema ootamatud ja ettenägematud kulud ning vähendades selle kaudu võimalikke finantsriske.
Kindlustusõigus reguleerib sisuliselt lepingulisi või vastavatele Eesti Vabariigi õigusaktidele tuginevaid suhteid kindlustusvõtja ja kindlustaja vahel. Kohustusliku kindlustuse aluseks on konkreetne seadus ja selle ees on kõik võrdsed. Vabatahtlik kindlustus tugineb võlaõigusele ja sõlmitakse pooltevahelise lepinguna, milles ostja (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusmakseid ja müüja (kindlustaja) kohustub teatud ootamatu sündmuse saabudes maksma välja varem kokkulepitud rahasumma või osutama mingit teenust.
Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Kindlustuse saamiseks tuleb esitada sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Isiku avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts või kindlustusvahendaja konkreetse pakkumise.
Kindlustusseltsid rakendavad üldjuhul standardseid kindlustuslepingu tüüp(üld-)tingimusi, kuid pooltel on ka võimalik kokku leppida eritingimustes. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad.
Lepingu sõlmimise järgselt väljastab kindlustusselts kindlustuspoliisi, mis on tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.
Oluline on meeles pidada, et kindlustusseltsi tuleb teavitada kõigist teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandja otsust lepingut sõlmida. Oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusselts on kirjalikult (ka e-kirjaga) teavet nõudnud. Kindlustusvõtja ei pea kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on kindlustusandjale juba teada või mille suhtes kindlustusvõtja võib mõistlikult eeldada, et see on teada.
Kindlustusandja valikul ei tasu lähtuda ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uurida tuleks ka seda, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega tuleks lõplik otsus teha kindlustusseltsi kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.