Kindlustuslepingu põhimõisted

Enne kindlustuslepingu sõlmimist oleks mõistlik üle vaadata mõned lepingus sisalduvad ja erilist tähtsust omavad põhimõisted.

Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Ehk kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku, millise sündmuse korral peab kindlustusandja oma täitmise kohustuse täitma. Selliseks sündmuseks võib näiteks olla auto vargus, maja põlemine, isiku surm, kahju tekitamine jne. Kindlustusjuhtumi üksikasjalik määratlemine lepingus on väga oluline ning määrab suuresti selle, kindlustusandja tulevikus saabuva võiva kohustuse ulatuse. Kindlustusjuhtumi määratlemisel ei ole keelatud nimetada mh ka neid tingimusi, millal kindlustusjuhtumiga tegemist ei ole (nn välistavad kokkulepped).

Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Ohte, mille vastu kindlustatakse on erinevaid, nt vara hävimine tormi, tulekahju, varguse, liiklusõnnetuse jne tõttu. Kindlustusriskid tuleb määratleda kindlustusjuhtumi kirjelduses. Kindlustusriskiga seotud mõiste on ka riski tase ehk riskantsuse aste, mis seondub ebasoodsa sündmuse toimumise tõenäosuse ja kahjulike tagajärgede ulatusega. Riski taset hindavad kindlustusandjad, kes otsustavad kas ja mis tingimustel mingeid riske üldse kindlustada. Kindlustusriski taset võivad mõjutada riskifaktorid, mis iseenesest kahju ei põhjusta, kuid võivad kindlustusriski realiseerumisele järgnevat kahju suurendada või vähendada. Nt üleujutus on kindlustusrisk, aga maja lähedus jõele riskifaktor.

Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Nt sõidukikindlustuse puhul on kindlustatud esemeks auto. Kindlustatud eseme määravad pooled ise.

Kindlustussumma on kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks. Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana.

Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Eeldatakse, et kindlustusperiood on üks aasta.

Pooled võivad kokku leppida, et kahju tekkimise korral kindlustusandja teatud ulatuses tekkinud kahju eest ei vastuta. Sellist instituuti nimetatakse kindlustusvõtja omavastutus. Sisus tähendab see seda, et omavastutuse ulatuses kannab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju kindlustusvõtja ise (täpsemalt vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust lähtudes omavastuse suurusest). Omavastutus ei tohiks olla ebamõistlikult suur.