Kindlustusandja teavitamise kohustus ja selle kohustuse rikkumise tagajärjed

Seadus loetleb andmed, mille kohta peab kindlustusandja füüsilisest isikust kindlustusvõtjale (sõltumata kindlustuslepingu liigist) teavet andma. Et oma hilisemat tõendamiskoormist lihtsustada küsivad paljud kindlustusandjad kindlustusvõtjalt ka enda teavitamise kohta allkirja.

Kindlustusvõtjat peaks olema teavitatud vähemalt järgmisest andmetest:

• kindlustusandja nimi ja õiguslik vorm;

• kindlustusandja kontaktandmed;

• kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused (sh kindlustusmaksemäära ulatus ja andmed lepingule kohaldatava õiguse kohta);

• kindlustusandja kohustuse, kui need erinevad kindlustustingimustes ja kindlustusmaksemääras ettenähtust;

• kindlustuslepingu kehtivusaeg ning selle lõpetamise tingimused;

• kindlustusmaksete suurus ja tasumise kord;

• kindlustusvõtja poolt lisaks kindlustusmaksetele makstavad täiendavad maksed või kulud ning koos kindlustusmaksetega maksmisele kuuluva summa suurus;

• tähtaeg, mille jooksul on kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik oma lepingu sõlmimise avaldusega seotud;

• pädeva kindlustusjärelevalve aadress.

Lisaks kehtivad täiendavad teavitamisnõuded veel elukindlustuslepingu ja kindlustusmaksete tagastamise võimalusega õnnetusjuhtumikindlustuslepingute puhul.

Kui andmed, millest eraldi teavitamist seadus nõuab peaksid lepingu kehtivuse ajal muutuma, siis ka sellest tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat eraldi teavitada. Oluline on teada, et andmed tuleb kindlustusvõtjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Samuti peab teave olema selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel mõnes muus keeles.

Kui kindlustusandja rikub seaduses nõutud teabe esitamise kohtustus, on kindlustusvõtjal õigus lepingule vastu vaielda. Ehk sisuliselt kui teavet ei esitata või esitatakse alles pärast lepingu sõlmimist on kindlustusvõtjal õigus teatud perioodi jooksul (14 päeva) lepingule vastu vaielda. Kui ta seda ei tee loetakse leping sõlmituks. Tähtaeg hakkab kindlustusvõtja jaoks kulgema ajast, mil kindlustusandja esitab nõutud andmed ning ühtlasi ka teavitab kindlustusvõtjat vastuvaidlemisõigusest. Samas nt kui kindlustusandja rikub oma teavitamiskohustust ja teavitab kindlustusvõtjat alles nt kahe kuu möödudes, kuid samal perioodil toimub kindlustusjuhtum, siis ei ole kindlustusvõtjal enam mõistlik lepingule vastu vaielda. Vaidlustamisõiguse kasutamise korral ei loeta lepingut sõlmituks ning seega puudub kindlustusvõtjal ka kindlustuskaitse. Samuti on oluline teada, et kindlustusvõtjal puudub vastuvaidlemise õigus kui kindlustusandja annab talle kohese kindlustuskaitse ja ta on kindlustusandjaga kokku leppinud seaduses sätestatud teabe ja tüüptingimuste üleandmisest loobumises.