Leppetrahv
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava summa, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool ehk leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud, muidu seda nõuda ei saa.
Leppetrahvi eesmärgiks on lihtsustada kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja sundida võlgnikku edasisele täitmisele. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.
Kuigi leppetrahvi summa üle otsustamisel on võimalik tekkiv kahju heaks orientiiriks, ei ole kahju tekkimine leppetrahvi nõude eelduseks. Kui aga kohustuse rikkumisega tekkis teisele poolele kahjus, siis kui kahjustatud poolel on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka kahju hüvitamist, peab rikkunud lepingupool hüvitama kahju osas, mida leppetrahv ei katnud.
Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled ise kokku leppida, millisel viisil kohustust rikkunud pool peab oma rikkumise heastama. See ei pea alati väljenduma mingi rahasumma maksmises ning võib seisneda ka mingi teo tegemises (nt teenuse osutamine, kauba üleandmine, teatud hüvedest loobumine jne). Leppetrahv võib olla väljendatud ühekordse summana või protsendina teatud summast.
Leppetrahvinõude puhul on oluline silmas pidada, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
Teine oluline aspekt, millega tuleks arvestada on asjaolu, et leppetrahv ei tohiks olla ebamõistlikult suur. Võlgnik võib kohustuse rikkumisega sattuda olukorda, kus kokkulepitud leppetrahv on võrreldes rikkumisega ilmselt ebaproportsionaalne või ebamõistlik. Leppetrahvinõue moodustab praktikas sageli rahalisest nõudest ligi poole või vahel enamgi, mistõttu kasutatakse sageli võlaõiguse sätet, mis lubab leppetrahvi suurust vähendada. Vähendamise nõue tuleb üldjuhul esitada kohtumenetluse esimeses astmes ning seda ka juhul kui rikkumise faktide vastu vaidlete. Lõplikult hindab juba kohus kas nõue leppetrahvi vähendamiseks on põhjendatud või mitte.