Lepingust taganemine ja ülesütlemine

Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Seega lepingust taganemiseks ei piisa vaid teise lepingupoole lepingu rikkumisest, vaid lepingu rikkumine peab olema oluline. Lepingupooled võivad lepingut sõlmides ise kokku leppida, mida nad määratlevad olulise lepingurikkumisena, samas sätestab ka võlaõigusseadus näidisloetelu lepingurikkumistest, mida saab pidada oluliseks.

Seadus on siinkohal ette andnud teatud juhised, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks ning selle kohaselt on olulise lepingurikkumisega on tegu eelkõige juhul, kui:

1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;

2. rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;

3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;

5. teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle juba eelneva kohustuse rikkumise likvideerimiseks/heastamiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui teisele lepingupoolele eelneva lepingurikkumise likvideerimiseks/heastamiseks antud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Sisult sarnane õiguskaitsevahend on ka lepingu ülesütlemine, mis toimub samuti ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega lepingu ülesütlemise korral vabanevad lepingupooled edasiste kohustuste täitmisest, lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima.

Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

Praktikas tekib tihti probleeme nende kahe õiguskaitsevahendi eristamisega. Erinevus seisneb eelkõige nende kasutamise tagajärgedes. Nii lepingust taganemisel kui ka lepingu ülesütlemisel lõpevad poolte täitmiskohustused, juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima. Erinevalt taganemisest ei teki pooltel ülesütlemisest lepingu järgi saadu tagasitäitmise kohustust, kõik jääb poolte vahel nii, nagu see on ülesütlemise ajal.