Kohustuse täitmise nõue
Lepingu täitmise nõue võimaldab ühel lepingupoolel esitada teise vastu nõude lepingu täitmiseks juhul, kui teine lepingupool ei täida oma lepingust tulenevat kohustust või viivitab selle täitmisega. Samuti võimaldab see anda lepingut rikkuvale poolele lisatähtaja lepingu täitmiseks.
Lepingust tuleneva kohustuse täitmist saab nõuda sel juhul, kui selle kohustuse täitmise aeg on saabunud ehk kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks.
Kohustus muutub sissenõutavaks, kui lepingupoolel on õigus nõuda kohustuse täitmist. Lepingupool võib tavapäraselt nõuda kohustuse täitmist lepingus kokkulepitud kohustuse täitmise tähtpäeval või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka lepingulise suhte olemusest, võib osapool nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
Lepingupool võib nõuda kohustuse, mis ei seisne raha maksmises, täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kui lepingupool nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
Kohustuse täitmise nõudele kohalduvad üldised nõude aegumise reeglid, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude tavapärane aegumistähtaeg on 3 aastat.
Rahalise kohustuse täitmist saab alati nõuda. Kui aga rikutakse kohustust, mis ei seisne raha maksmises, siis tuleb arvestada, et mõnikord ei saa nõuda kohustuse täitmist ja seda järgnevatel juhtudel:
kui kohustuse täitmine on võimatu
kohustuse täitmine on lepingut rikkunud osapoolele ebamõistlikult koormav või kulukas
kahjustatud osapool saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil
kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
Sellisel juhul tuleb kasutada muid õiguskaitsevahendeid.