Maksukontroll

Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse üle teeb järelevalvet Maksu- ja Tolliamet vastavalt maksukorralduse seadusele (MKS). Maksukontroll võib hõlmata ühte või mitut maksu, olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamisega, hõlmata ühte või mitut maksustamisperioodi. Seega maksuhaldur otsustab, mis eesmärgil ja millise perioodi üleselt ta konkreetse maksumaksja maksuarvestuse õigsuse üle vaatab. Eestis ei ole maksukontrolli toimumisele kehtestatud regulaarsust ning maksuhaldur lähtub kontrolli alusemise otsustamisel üldjuhul oma riskianalüüsist. Maksuhalduril on õigus maksuarvestust korrigeerida tagasiulatuvalt kolme aasta ulatuses, tahtliku rikkumise korral on aegumistähtaeg viis aastat.

Kontrolli alustamisest teavitab maksuhaldur ettevõtjat kas suuliselt või kirjalikult teate või korraldusega. Maksukontrolli puhul on maksuhalduril õigus küsida teavet, dokumente, küsida suulisi selgitusi, viia läbi vaatlusi, pöörduda kolmandate isikute poole (nt töötajad, tehingupartnerid, pank), teha välispäringuid teise riigi maksuhaldurile. Maksukontroll lõppeb teate või maksuotsuse väljastamisega. Maksuotsusele eelneb kontrolliakt, millele on võimalik maksukohustuslasel esitada eriarvamus või vastuväited. Kui kontrolli tulemusena määratakse täiendav maksukohustus, kuulub see üldjuhul tasumisele 30 kalendripäeva jooksul. Maksuotsust või teadet on õigus 30 päeva jooksul vaidlustada Maksu- ja Tolliametis või kohtus.

Lisaks maksukontrollile praktiseerib maksuhaldur ka nõustamist, mis sisaldab dokumentide ja info esitamist vabatahtlikkuse alusel. Saadud info üle saab maksuhalduriga arutleda, vajadusel maksuarvestust korrigeerida. Vastava tavapäraselt e-kirjade, telefoni või kohtumise teel toimunud suhtluse tulemusena otsustab maksuhaldur maksukontrolli vajaduse.