Käibemaks

Käibemaksuga maksustatakse üldjuhul kauba ja teenuse müük või omatarbe (välja arvatud maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti. Lisaks maksustatakse käibemaksuga ka kauba import Eestisse, teatud tingimustel kauba ja teenuse soetamine nii ühendusesiseselt kui -väliselt.

Käibemaksu standardmäär on 22%. Lisaks standardmäärale kehtivad Eestist kuni kaks vähendatud määra, mida rakendatakse konkreetsetele valdkondadele (majutus, raamatud, ravimid, ajakirjandusväljaanded). Null protsendilise määraga maksustatakse üldjuhul rahvusvahelise transpordiga otsesemat või kaudsemalt seotud teenused ja kaubad. Käibemaksust on vabastatud postiteenus, tervishoiuteenused, muud sotsiaalset laadi teenused, haridus, kindlustus ja finantstegevus, kinnisasjad, väärpaberid, loterii, hasartmäng ning investeeringukuld.

Tehingute käibemaksuga maksustamise õigsus on ettevõtte vastutada ning ettevõte ise peab suutma kindlaks määrata, milline on õige käibe tekkimise riik, aeg, maksumäär ning deklareerimise viis. Kuigi käibemaks toimib üldreeglist tulenevalt lihtsal põhimõttel, kus müüja lisab kaubale või teenusele käibemaksu ning maksukohustuslasest ostja arvab selle maha, siis mitmetes valdkondades ning piiriülesel toimimisel tuleb arvesse võtta paljusid eritingimusi ning reegleid. Muuhulgas mõjutavad käibemaksukäsitlust näiteks müüda kaubavõi teenuse liik kauba tegelik liikumine, kliendi maksukohustuslasena registreerimise staatus, teenuse osutamise koht ja aeg, raha laekumise aeg jne. Käibemaksu nüansirohusest tulenevalt on oluline kaardistada kõik tehingutüübid, kliendigrupid, teenuse või kauba sihtriigid, et vältida võimalikke hilisemaid maksunõudeid Eestist või teistest riikidest.