Riiklik järelevalve ja vastutus
Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet põhiliselt kohaliku omavalitsuse üksus, Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnainspektsioon. Teatud juhtudel on järelevalve kohustus aga ka veel mitmel teisel ametil nagu näiteks Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Päästeamet, Veeteede Amet jt.
Ehitusseadustik määrab küll kindlaks, kes ja millistel juhtudel ehitamise, ehitise ja ehitise kasutamise üle järelevalvet teevad, kuid ei reguleeri seda, kuidas täpsemalt järelevalvet läbi viiakse.
Sõltuvalt sellest, kas järelevalve toimub ehitus- või kasutusloa andmise käigus või ehitise kasutamisel, tuleb järgida erinevaid seadusi.
Segamini ei tohiks ajada mõisteid „ehitusjärelevalve“ ning „omanikujärelevalve”. Ehitusjärelevalve funktsiooni täidab riik. Nii näiteks teostab kohalik omavalitsus ehitusjärelevalvet oma haldusterritooriumil ning kontrollib ehitamisega seotud seaduste ja määruste täitmist ning teeb ettekirjutusi. Majaehitaja puutub ehitusjärelevalve teemadega kokku siis, kui taotleb ehitusluba. Kohalik omavalitsus kontrollib ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavust, kontrollib lubade ja kooskõlastuste olemasolu ja teeb vajadusel ettekirjutusi. Samuti toimub kohaliku omavalitsuse poolt ehitusjärelevalve ka ehitise kasutusloa taotlemisel, kaasates sageli ka riikliku järelevalvet teostavaid ametkondi nagu näiteks Päästeamet või muid asutusi, olenevalt ehitise eripärast. Omanikujärelevalve peab tagama ehitise omanik. Eramajade puhul võib omanikujärelevalvet teostada omanik ise või palgates konsultandi, kes jälgib, et ehitaja täidaks oma kohustusi korrektselt. Omanikujärelevalve peamine ülesanne on kontrollida, et tööd teostatakse vastavalt projektile ja ehitustööd oleksid nõuetekohase kvaliteediga.
Ehitusseadustik näeb ette ka mitmed vastutuse alused ja trahvimäärad kohustuste rikkumise eest. Näiteks ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, ehitusloata ehitamise eest, ebaseadusliku tegevuse eest ehitise kaitsevööndis jne. Enamus trahvimääradest on suuruses kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot.