Üldplaneering

Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalituse territooriumi kohta. Isegi kui üldplaneering on koostatud osade või teemade kaupa, peab see kokku moodustama ühtse terviku, seega kehtib ühes kohalikus omavalitsuses üks üldplaneering. 

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ning projekteerimistingimuste andmise alus. Seega toimub täpsem planeerimine ja ehitamine üldplaneeringu reeglite kohaselt. Juhul, kui detailplaneeringu koostamine on nõutav, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda üldplaneeringus ettenähtust. Detailplaneering on eelkõige üldplaneeringu elluviimise vahend, mis täiendab ja täpsustab üldplaneeringus seatud üldisi maakasutuse ja ehituse tingimusi. Samuti tuleb üldplaneeringust lähtuda projekteerimistingimuste andmisel kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub. 

Üldplaneeringu algatab ja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kelle roll esindusorganina on väga suur ning peaks seejuures arvestama elanike soovide, piirkonna väärtuste ning arenguvajadustega. Üldplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse võimalus oma ruumilist arengut suures osas suunata (arvestades seejuures omavalitsuse volituste piire). 

Üldplaneering on tegelikult nii reeglite kogum kui strateegiadokument. Piirkonna väärtuste ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning säästlikuks majandamiseks peavad olema seatud nii eesmärgid ja põhimõtted kui ka reeglid nende saavutamiseks. Reeglid on tegevuse aluseks nii avalikule võimule kui kõigile teistele piirkonna elukeskkonna kujundajatele. Seega on üldplaneering instrument avalike ressursside säästlikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Üldplaneering kui töövahend on aluseks järgnevatele maakasutusotsustele detailplaneeringutest kuni projekteerimistingimuste ja ehituslubadeni.