Üldplaneering

Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalituse territooriumi kohta. See ei tähenda, et kogu maa-ala peab ära planeerima ühe korraga – võimalik on üldplaneering kehtestada ka osade kaupa nii, et lõpuks saab kogu kohaliku omavalituse territoorium kaetud.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ning projekteerimistingimuste andmise alus. Seega toimub täpsem planeerimine ja ehitamine üldplaneeringu reeglite kohaselt. Juhul, kui detailplaneeringu koostamine on nõutav, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda üldplaneeringus ettenähtust. Detailplaneering on eelkõige üldplaneeringu elluviimise vahend, mis täiendab ja täpsustab üldplaneeringus seatud üldisi maakasutuse ja ehituse tingimusi. Samuti tuleb üldplaneeringust lähtuda projekteerimistingimuste andmisel kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub.

Üldplaneeringu algatab ja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kelle roll esindusorganina on väga suur ning peaks seejuures arvestama elanike soovide, piirkonna väärtuste ning arenguvajadustega.

Üldplaneering on tegelikult nii reeglite kogum kui strateegiadokument. Piirkonna väärtuste ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning säästlikuks majandamiseks peavad olema seatud nii eesmärgid ja põhimõtted kui ka reeglid nende saavutamiseks. Reeglid on tegevuse aluseks nii avalikule võimule kui kõigile teistele piirkonna elukeskkonna kujundajatele. Seega on üldplaneering instrument avalike ressursside säästlikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Üldplaneering kui töövahend on aluseks järgnevatele maakasutusotsustele detailplaneeringutest kuni projekteerimistingimuste ja ehituslubadeni.

Üldplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse võimalus oma ruumilist arengut suures osas suunata (arvestades seejuures omavalitsuse volituste piire).