Planeeringukohustusega alad ning planeeringukohustusest loobumine
Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.
Lisaks eeltoodule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kui kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks, võib ta avalikust huvist lähtudes kaaluda detailplaneeringu koostamist ka väljapool kindlaks määratud alasid ja juhte.
Detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tegemist on erinormiga ehk erisusega üldisest detailplaneeringu koostamise kohustusest, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete täitmisel. Eraldi tasub ka rõhutada, et viidatud erandi näol on tegemist kohaliku omavalitsuse õiguse, mitte kohustusega ehk säte ei anna kinnistuomanikule õigust nõuda selle rakendamist.
Detailplaneeringu olemasolul on lubatud väljastada projekteerimistingimused, mis täpsustavad detailplaneeringu lahendust asjakohasel juhul. Ehitusseadustik annab võimaluse, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Praktilise poole pealt vaadatuna on tegu efektiivse lahendusega, kus detailplaneeringu muutmise menetluse algatamise asemel on võimalik üksikuid planeeringulisi detaile täpsustada vähem aja- ja ressursimahukas menetluses.
Oluline on märkida, et kõnesolevas paragrahvis sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada juba varem samas detailplaneeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada uusi tingimusi või tekitada olukorda, kus detailplaneeringu menetluses kokku lepitud lahendus muutub olemuslikult. Olemasolevat kehtivat detailplaneeringut saab muuta vaid koostades uue detailplaneeringu.