Planeerimissüsteemist üldiselt
Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, mis tähendab, et liigilt detailsema planeeringu koostamisel tuleb järgida liigilt üldisemas kehtestatud planeeringus sätestatut. Teisest küljest on liigilt detailsema planeeringu koostamisel võimalik teha põhjendatud ettepanek liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks, et tagada operatiivne reageerimine muutuvatele vajadustele. Detailsema planeeringuga saab aga esitada ainult üldistusastmelt järgmise planeeringu muutmise ettepanekut ehk näiteks detailplaneeringuga saab teha üldplaneeringu muutmise ettepaneku, kuid ei saa teha ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks. Nendeks on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Nelja põhiliigi kõrval on Eestis võimalik koostada ka eriplaneeringuid.
Riigi tasandil koostatavad planeeringud on üleriigilised planeeringud, riigi eriplaneeringud ja maakonnaplaneeringud. Riigi planeeringute peamine eesmärk on riigi kui terviku toimimise ja ruumilise arengu vajadusi arvestades kavandada nende vajaduste rahuldamiseks sobiv jõukohane taristu ja asustuse iseloom.
Eestis puudub regionaalne omavalitsus. Regionaaltasandi ruumiline vaade pannakse kokku maakonnaplaneeringutega, mille eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Varasemalt koostasid Eestis maakonnaplaneeringuid maavanemad, kuid alates 1. jaanuarist 2018 lõpetasid kõik maavalitsused tegevuse ning nende senised ülesanded on üle antud teistele (selleks määratud) riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele. Maakonnaplaneeringute koostamise kohustus on antud Rahandusministeeriumi haldusalas olevale regionaalhalduse osakonnale.
Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks juhul, kui ehitise asukoha vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht valitakse riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, mille tasand määratakse kindlat tüüpi ehitise rajamisega kaasneda võiva mõju ulatuse põhjal koostatud nimekirjade alusel. Eriplaneering algatatakse lähiaastatel realiseeritava konkreetse ehitushuvi alusel. Eriplaneeringute koostamine on kahe-etapiline, see algab asukoha eelvalikuga koos kaasneda võiva keskkonnamõju hindamisega üldisemal tasandil ning lõpeb detailse lahenduse koostamisega.
Kohalikul tasandil korraldab planeeringute koostamist (mis on ühtlasi kohustus ja avalik teenus) kohalik omavalitsus, kellel on ulatuslik planeerimisautonoomia koostada oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid. Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Detailplaneeringu koostamise kohustus korral projekteeritakse ehitis kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kohaliku omavalitusse eriplaneeringu olemasolul on see ehitusprojekti koostamise alus.