Detailplaneering
Kõige vahetum kokkupuude on maaomanikul tavaliselt detailplaneeringuga, kuna detailplaneeringu olemus on seotud ehitusõigusega. Tuleb tähele panna, et detailplaneering ei ole sama, mis ehitusprojekt, sest ehitusprojekt määrab ära täpsed hoone parameetrid. Detailplaneering annab aga ehitusliku raamistiku, mille sisse peab tulevikus projekteeritav hoone mahutuma. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse poolt eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks ja see on lähiaastate ehitustegevuse planeerimiseks. Detailplaneeringute koostamine ei ole tarvilik kogu Eesti alal, vaid detailplaneeringu koostamiseks on seadustes ja ka kohaliku omavalitsuse enda poolt koostatud üldplaneeringus märgitud alad ja juhud. Kui aga kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks, võib ta avalikust huvist lähtudes kaaluda detailplaneeringu koostamist ka väljapool kindlaks määratud alasid ja juhte.
Detailplaneeringuga antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ning leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks.
Kõige olulisem on detailplaneeringut koostama asudes seada eesmärk, mida soovitakse saavutada. Detailplaneeringu koostamise maa-ala suurus valitakse vastavalt vajadusele ning planeerimise käigus luuakse planeeritavale alale ruumiline terviklahendus. See tähendab, et kui planeeringus peetakse vajalikuks reguleerida muu hulgas sellist ehitamist või maakasutust, mille jaoks reeglina ei ole detailplaneeringut koostada tarvis, aga see on ruumilise terviku saavutamiseks oluline, tuleb edaspidi planeeringut ellu viies lähtuda detailplaneeringus sätestatust.
Ükskõik millise planeeringuga on tegu, tuleb arvestada, et planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.