Maakasutus ja ruumiline planeerimine
Kõige lihtsamalt öeldes on maakasutus mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel. Maa kasutus ei saa olla suvaline ega omavoliline. Selleks, et tagada maakasutuse otstarbekus, proportsionaalsus, jätkusuutlikus jne aga ka erinevate huvigruppide (riigi, maa omaniku, keskkonna jne) huvide kaitse on kehtestatud planeerimisalane ja maakasutust puudutav seadusandlus, samuti koostatud kõrgema taseme planeeringud ning muud üleriigilised suunised.
Tavapäraselt on kohalik omavalitsus see haldusorgan, kes paneb paika maakasutuse ja ehitamise reeglid, millest maaomanikud ja kõik teised saavad lähtuda omandiõigust teostades. Ka Eesti planeerimissüsteem näeb ette, et enamus maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuseid tehakse kohaliku omavalitsuse tasandil, kellele on antud võimalus koostada üldplaneeringuid, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid ja detailplaneeringuid.
Maakasutuse planeerimise ja haldamise otsused hõlmavad ka erinevaid maakorralduslikke toiminguid, millede eesmärgiks on luua võimalusi maatükkide otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldustoimingud on näiteks maade ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kasutamiskitsenduste selgitamine ja piiride kindlaksmääramine. Maakorraldust teostavad vannutatud maamõõtjad või litsentseeritud maakorraldajad.
Kogu oluline maakasutust puudutav info on kogutud Eesti ühte põhiregistrisse – maakatastrisse. Maakatastri pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe jm tehniliste andmetega.
Katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Katastritunnus on igale katastriüksusele antav numbriline kood. Piiripunkt on looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt ning piirimärk on piiripunkti tähis looduses. Katastripidaja on Maa-amet.
Maakasutusest ja maakorraldusest rääkides kasutatakse tihti ka mõistet ruumiline planeerimine. Ruumilise planeerimise põhiline ülesanne on aidata osapooltel kokku leppida konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Nii sellisele kokkuleppele jõudmiseks, kui ka kokkuleppe kestlikkuse tagamiseks, tuleb ruumilist arengut kavandada võimalikult otstarbekalt ning pikaajaliselt. Ruumilist planeerimist korraldab Eestis riigihalduse minister rahandusministeeriumi koosseisus oleva planeeringute osakonna kaudu.