Kasutusloata ehitise müük
Tihti arvatakse, et kasutusloata ehitist ei või müüa. See ei vasta tõele. Siiski tasub kasutusloa puudumisele tähelepanu pöörata nii müüjal kui ostjal. Kindlasti ei tasu müüjal kasutusloa puudumist ostja eest varjata. Kasutusloa puudumisele peaks kindlasti tähelepanu juhtima ka tehingut tõestav notar.
Tavapärane on, et müüja küsib kasutusloata maja eest turuhinnast pisut madalamat hinda. Ostja peaks aga enne ostma asumist kindlasti uurima, miks kasutusluba puudub ning arvestama võimalike tulevaste kulutustega, mis võivad ostetava kinnisvara turuhinnast sootuks kallimaks teha.
Kui kasutusloa puudumise põhjus on välja selgitatud ja ostusoov siiski olemas, on mõistlik müügilepingus kokku leppida, kas kasutusloa taotlemine ja selle saamine jääb müüja kohustuseks või võtab ostja selle kohustuse endale. Lepingusse peaks täpselt kirja panema, kes kannab kulud, mis kaasnevad kasutusloa taotlemisega, sealhulgas vajalike ehitustöödega seotud kulutused. Kui kasutusloa taotlemine jääb ostja kohustuseks, oleks hea, kui lepingus on eraldi loetelu kasutusloa saamise eelduseks olevatest dokumentidest, mis müüja peab ostjale üle andma. Kui kasutusloa taotlemine jääb müüja kohustuseks, siis on tähtis leppida kokku sanktsioonid juhuks, kui müüja seda ei tee või tähtaegselt ei tee. Selleks võib olla näiteks müüja kohustus hüvitada kahju või ostja õigus nõuda leppetrahvi.
Lisaks on oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et kasutusloa olemasolu nõuavad ka paljud pangad, kes ei pruugi anda laenu kasutusloata ehitise tagatisel. See ei ole küll reegel, kui seda tasuks eelnevalt haldurilt pangas järele uurida. Ka näiteks kindlustamisel võivad osutuda kasutusloata ehitise tingimused karmimaks.
Kuigi paljud inimesed elavad kasutusloata ehitises aastaid, võiks siiski teada, et selle eest võib kohalikult omavalitsuselt ka trahvi saada. Füüsilise isiku trahvimäär on kuni 1200 eurot ja juriidilise isiku isegi kuni 32 000 eurot.