Ehitusvaldkonna ettevõtjate pädevus ja omanikujärelevalve
Ehitusvaldkonna ettevõtjana käsitletakse igat isikut, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames ehk pakub oma teenuseid ehitusvaldkonnas. Need teenused ei pruugi alati tähendada ehitamist. Need teenused võivad seisneda ka näiteks projekteerimises (nii arhitektuuri- kui inseneriosad), omanikujärelevalves, ehitustehniliste uuringute tegemises, energiamärgise andmises jne.
Arusaadavalt peab ehituses tegutsev ettevõtja olema pädev tehtavate tööde tegemiseks, kuna seeläbi tagatakse ehitiste ohustus.
Ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate pädevate isikute kvalifikatsioonile. Seadusest tuleneb, et pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisel ja sellise ehitise ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, samuti energiaauditi, ehitusuuringute, ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi tegemisel. Seega juhul, kui isik pakub teenust majandustegevuse raames, peab ta vastama Ehitusseadustikus ettevõtjale esitatud nõuetele.
Eestis on ehitusvaldkonnas otsustatud üle minna kutsepõhisele pädevuse. Nimelt kehtib alates 1. jaanuarist 2018 ehitusprojekti koostamise ja 1. juulist 2018 ehitamise kohta nõue, mille kohaselt tohib nimetatud tegevusaladel teenuseid pakkuda ning tegutseda ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutse või pädevustunnistus. Liigse töökoormuse vältimiseks ei või pädev isik esindada rohkemat kui kolme ehitusala ettevõtet.
Kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd reguleeritud tegevusalal. Ettevõtja ja pädeva isiku õigussuhtest tuleb enamusel ehituse tegevusaladel saata vastavasisuline teavitus läbi Majandustegevuse registri [https://mtr.mkm.ee/], välja arvatud tegevusaladel, kus kvalifikatsiooninõue on füüsilise isiku põhine (näiteks energiamärgise andmine ja energiaauditi tegemine). Seega saab ja on alati soovitatav kontrollida ettevõtja pädevust lähtuvalt tema majandustegevusteates esitatud pädeva isiku kvalifikatsioonile konkreetsel tegevusalal.
Ehitusseadustik võimaldab tegelikult ka ise endale (nö ilma vastava elukutse ja kvalifikatsioonita) maja ehitada. Sellisel juhul tuleb omanikul tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Seega peab valminud ehitis igal juhul vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki Ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenterimine, omanikujärelevalve jms.
Ehitusseadustiku kohaselt tagab ehitise omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (omanikujärelevalve). See tähendab, et omanikujärelevalve mõte on eelkõige omaniku huvide kaitse. Omanikujärelevalve tegemine ongi eelkõige omaniku kohustus, kes võib järelevalvet ise teha või vajaduse korral seda kelleltki teiselt tellida. Kui tegemist on ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamisega, võib omanikujärelevalvet teha vaid kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
Eraldi kehtib määrus, mis reguleerib omanikujärelevalve tegemise korda. Näiteks sätestab kõnealune määrus, et omanik peab omanikujärelevalve tegijale kättesaadavaks tegema või edastama vähemalt ehitusloa, ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti, ehitusuuringu tulemuse (selle olemasolul), ehitusprojekti kooskõlastused, arvamused ja märkused ning muud määruses sätestatud dokumendid.
Igal omanikul/tellijal tasuks need dokumendid korra läbi lugeda, et saada täpsemalt aimu, kuidas seadusandja omaniku ja järelevalve rolli näeb. Näiteks peab omanik koostöös omanikujärelevalvega koostama kvaliteedi tagamise plaani. Samuti peab näiteks omanikujärelevalve läbi vaatama ehitusprojekti ning hindama, kas selle alusel on võimalik ehitada. Üldine suund on see, et ka eramaja ehitamisel tuleb omanikul paratamatult panustada senisest rohkem projekteerimisse ning omanikujärelevalvesse.