Ehitusõigus

Kehtiv õigus ei võimalda käsitleda isiku õigust ehitada iseseisva põhiõigusena. Õigus ehitada seondub omandiga maale ja on üks maa kasutamise võimalikke otstarbeid.

Ehitusõigus võib olla piiratud nii teiste isikute õigustega kui ka avalikes huvides. Ehitamisele piirangute seadmine avalikes huvides eeldab, et need avalikud huvid tugineksid seaduses sätestatud eesmärkidele ning oleksid põhjendatud. Ohutus-, elu- ja looduskeskkonna-, miljöö-, muinsuskaitse- ja teiste piirangute üldiselt mõistetav vajalikkus ehitusõiguse kasutamisel ei tähenda aga seda, et sellised piirangud ja nende kohaldamise alused saaksid olla suvalised.

Enne kui oma krundile ehitama hakkate, on esmalt vajalik kontrollida, kas krundil üldse on ehitusõigus. Ehitusõigust on võimalik saada detailplaneeringu kaudu või projekteerimistingimustega.

Nõuded ja kohustused seoses ehitamisega tulenevad seadusest. Näiteks on erinevad nõuded 20, 60 ja üle 60 m2 suurustele ehitistele. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinna ja kuni viie meetri kõrguse hoone püstitamisest ei pea omavalitsust teavitama. Kui kuni viie meetri kõrguse hoone ehitusalune pind on suurem kui 20 m2, aga jääb alla 60 m², piisab vaid ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele jne.