Ehitusleping

Ehitustööde lepingu põhieesmärk on kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi.

Ehitustööde lepingu koostamisel tuleks jälgida, et lepingus saaks fikseeritud kõik soovitud tulemuseni jõudmiseks vajalik. Tellija elu lihtsustamiseks on oma ala spetsialistid välja töötanud rida lepingu üldtingimusi, mh nt „Ehituse töövõtulepingu üldised tingimused“ (ETÜ), „Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused“ (OKÜ) jmt. Neid tingimusi ei pea ümber kirjutama, vaid neile võiks lepingus viidata kui lepingu lisadele. Oluline on ka märkida, millisele üldtingimuste versioonile viidatakse.

Teise olulise aspektina tasub lepingus määratleda ehitusnormid, millest ehitamisel lähtutakse. Eestis on kohustuslike dokumentidena ehitusalal rakendatavad seadused, määrused ning nendega kehtestatud standardid. Ülejäänud standardeid ja norme kasutatakse kui dokumente, mille järgimine tagab heast ehitustavast kinnipidamise. Eestis enamkasutatavamad normid on „Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded RYL“, mis on tõlgitud ja üle võetud soomlastelt. Lepingusse tasub selgelt märkida, missuguseid nõudeid ehitaja kohustub järgima.

Lepingus tuleks kindlasti ka võimalikult täpselt kirjeldada, missugune on lepingus kirjeldatud tööde tulemus, st mida ehitajalt (projekteerijalt, ehitusjärelevalve teostajalt vm) telliti. Viidates seejuures joonistele, kavanditele, kirjeldustele jne, mille järgi tööd tehakse. Tuleb silmas pidada, et mida põhjalikumalt on saavutatav tulemus ja selleni jõudmise protsess kavandatud ja dokumentatsioonis kirjeldatud, seda tõenäolisemalt jõutakse pooli rahuldava tulemuseni. Kokkuhoid kavandamisel tekitab tavaliselt hilisemaid lisakulutusi.

Lepingus tuleks fikseerida ka maksegraafik tehtud tööde eest. Soovituslikult võiks tähtajad olla pigem lühemad, siis on hilisemad kahjud-kulutused väiksemad, kui kumbki osapool peaks lepingust tulenevaid kohustusi eirama. Näiteks tööde eest tasumist või ebakorrektset tööd tehes. Vahel tuleb ette, et peab suulisi kokkuleppeid tegema. Nende puhul jääb alati oht, et neid võib igaüks hiljem oma moodi tõlgendada ja pärast on rohkem tüli ja vaidlusi. Seega võiks võimalusel siiski kõik dokumenteeritud olla. Piisab ka tavalisele paberile koos allkirjade ja kuupäevaga.

Kui aga peaks juhtuma, et mingit asja tehakse projektist erinevalt, siis hilisemate vastuse vaidluste vältimiseks tuleks see kindlasti fikseerida lepingu lisana.