Ehitisregister
Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta tuleb pädevale asutusele esitada eelistatult elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta tuleb pädevale asutusele esitada eelistatult elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu [https://www.ehr.ee/app/esileht?1]. Vaid juhul, kui dokumente ei ole võimalik esitada Ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab ise andmed Ehitisregistrisse. Seega on Ehitisregister üks põhilistest riiklikest andmebaasidest, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevalt korrastatakse Ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. See tähendab, et selleks kuupäevaks peaksid kõik loakohustuslikud ehitised (kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned) olema kantud Ehitisregistrisse. Samas on juba täna kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus rakendada sunniraha näiteks juhul, kui Ehitisregistri andmete kontrollimise põhjal selgub, et ehitis on kasutusel kasutusloata.
Samas on endiselt hulk ehitisi, mida Ehitisregistrist ei leia. Kas see tähendab, et registrisse kandmata ehitis on ebaseaduslik ehitis? Ehitisregistrisse kandmata hooned on tõepoolest sageli ehitatud õigusliku aluseta (näiteks ilma ehitusloata, ehitusdokumentatsioon on puudulik või ehitustegevus ei vasta nõuetele, ehitatud on ilma projektita jne).
Siin tuleb silmas pidada, et enne 01.07.2015. a õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
– enne Ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis- sel juhul ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt;
– enne Ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis. Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi peab tellima omanik. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige näiteks, kas ehitisele esitatavad nõuded on täidetud, kas ehituse otstarve vastab kasutuse eesmärgile.
Ebaseaduslikult ehitatud ehitise registrisse kandmiseks tuleb tasuda ainuüksi riigilõivu summas 500 eurot, mis sisaldab kõikide seadustamiseks vajalike lubade menetlemist. Küll aga ei sisalda see võimalike alusdokumentide hinda. Lisanduvad veel tasud ehitise auditi, tuleohutusauditi teostamise, elektripaigaldise tehnilise kontrolli akti vormistamise, ehitusjärgse mõõdistuse teenuse jne eest.
Ehitise seadustamine on eelkõige vajalik kui:
hoone on ehitatud projektist erinevalt;
hoonet on laiendatud, kuid ei ole esitatud vastavaid dokumente registrile;
hoone on ehitatud seda dokumenteerimata, seadusest tulenevatele nõuetele mittevastavalt;
hoonele soovitakse panga kasuks hüpoteegi seada;
kinnisvara müügitehingul soovib ostja ostu finantseerida pangalaenuga;
soovitakse hoonet kindlustada.