Ehitamine kaitsealal
Kaitsealal ehitamine, selle lubatavus ja tingimused on kirgi küttev teema, kus tihti erinevad osapooled üksteist ei mõista.
Üldine reegel on, et kaitsealale tohib ehitada vaid juhul, kui sellega ei ohustata kaitseala seisundit või kaitse-eesmärke. Üldjuhul ei tohi ehitada loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites, sest seal kaitstakse selliseid loodusväärtusi, mis eeldavad inimtegevuse vältimist.
Kindlasti tuleb arvestada, et kaitsealal ei tohi ehitada enda äranägemist mööda. See kas ehitamine on keelatud või teatud tingimustel lubatud, sõltub juba konkreetsemalt ala kaitsekorrast ja kaitse-eeskirjast. Näiteks sihtkaitsevööndis on ehitamine sõltuvalt kaitse-eeskirjast vahel siiski ka lubatud. Piiranguvööndis kehtivad leebemad reeglid ja seal lubatakse ehitada, kui sellega ei ohustata kaitse-eesmärki. Kuid ka piiranguvööndis võib ehitamine keelatud olla, kui kaitse-eeskiri teisiti ei sätesta.
Igal juhul on kaitsealale ehitamise eeltingimuseks tutvumine konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga, kus on paika pandud just konkreetselt seal rakendatavad piirangud. Samad põhimõtted kehtivad ka hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, selle vahega, et hoiualale kaitse-eeskirja ei kehtestata.
Lisaks kaitse-eeskirjale reguleerib kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ehitamist looduskaitseseadus. Ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei tohi kohalik omavalitsus väljastada projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti peab kohalik omavalitsus kooskõlastama keskkonnaametiga ehitusteatise. Ehitamise kooskõlastamisel võib keskkonnaamet seada täiendavaid tingimusi, et vältida kaitstava loodusobjekti kahjustamist ja aidata kaasa kaitse-eesmärkidele. Samuti võib amet esitada rahvusparkides tingimusi arhitektuurilahenduse, ehitusmaterjalide jms kohta.
Tõenäolisemalt tohib kaitsealal ehitada siis, kui plaan on seda teha juba tegutsevas majapidamises. Keskkonnameti seisukoht on pigem olnud selline, et olemasolevate majapidamiste ümbruses olevad liigid on juba kohanenud inimesega, kuid mujal võib inimtegevuse mõju suurenemine kahjustada väikest inim-mõju taluvaid väärtusi. Seetõttu on üldjuhul kaitsealadel juba hoonestatud kinnistud jagatud piiranguvööndisse.
Ehituskeeluvööndisse ilma loata ehitamist menetleb keskkonnainspektsioon, kes rikkumise avastamisel pöördub esmalt kohaliku omavalitsuse või kaitseala valitseja poole, sest nende otsusest oleneb, mis ehitisest edasi saab - kas nad näevad võimalust selle seadustamiseks või mitte. Kui seadustamise võimalust pole, siis algatatakse ka vastavasisuline haldusmenetlus. Rikkumisega kaasneb ka rahatrahv.