Ehitamine ja ehitusluba
Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Muuhulgas on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitamine kui tegevus jaguneb ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks. Kuna aeg on tänapäeval ehituses väga oluline faktor, siis tasub kogu ehitusprotsessi juures eriti tähelepanelik olla ning ehitusdokumentidel näpuga järge ajada. Ehitamiseks on üldjuhul vaja ehitusluba ning ehitise ehitamise alustamisest tuleb teavitada pädevat asutust (esitada ehitusteatis), mis üldjuhul toimub elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu.
See, millised ehitamise tegevused vajavad ehitusluba või millistest tegevustest tuleb kohalikku omavalitsust teavitada, on kirjeldatud ammendavalt Ehitusseadustiku lisas nr 1. Näiteks pole kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoone (kui see on alla 5 m kõrge) ehitamiseks vajalik kohalikku omavalitsust teavitada. Elamu püstitamiseks on tulenevalt selle suurusest vajalik, kas esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt või taotleda ehitusluba.
Järgnevalt lühidalt sellest, milline on ehitamise ning ehitusloa protsess ja millele peaks selle juures tähelepanu pöörama.
Kõik saab alguse sobivast krundist. Lihtsam on krundiga, kus on juba olemas vajalikud kommunikatsioonidega liitumispunktid (vee- ja kanalisatsioonivarustus, elektrivarustus, gaasivarustus jne). Kui need aga puuduvad, siis tuleks enne krundi ostmist teha natuke eeltööd, sh tutvuda põhjalikult detailplaneeringu ning omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega.
Hiljem on juba vaja taotleda tehnovõrkudega liitumiseks tehnilised tingimused liitumisprojektide koostamiseks ning vajadusel sõlmida ka liitumislepingud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu, et kinnistu omaks ka õiget sihtotstarvet. On endiselt juhtumeid, kus inimene ostab endale krundi sooviga ehitada sinna elumaja, kuid hiljem selgub, et tegemist on sotsiaalmaaga, kuhu elumaja ehitada võimalik ei ole.
Enne projekti koostamist tuleb kinnistule teha geodeetiline alusplaan ehk geoalus, kus on peale kantud kõik võimalikud kommunikatsioonid, mis krundil olla võivad. Tuleb jälgida, et nende asukohad oleks kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajate poolt. See on vajalik projekteerijale/arhitektile, et ta oskaks ehitise projekteerimisel nendega arvestada. Arhitekt, kes koostab maja projekti, peab olema pädev ja kogemustega, st muuhulgas seda, et tal on head teadmised kõikvõimalikest standarditest ning seadustest.
Ehitusloa jaoks ei ole vaja väga põhjalikku projekti koostada ja seetõttu tehakse esialgu eelprojekt. Küll aga on hiljem vajalik põhjalikum töö- või põhiprojekt, kus on kõik ehitamise protsessid jooniste ja detailidena välja toodud. Projekt on vaja kooskõlastada ka Päästeameti (tänapäeval tegeleb selle kooskõlastuse võtmisega KOV) ja teiste asjasse puutuvate ametkondade ja asutustega (nt tehnovõrkude omanikega).
Lõpuks kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tuleb need esitada omavalitsusele koos ehitusloa avaldusega. Samuti tuleb maksta ka riigilõiv. Ehitusluba saab esitades dokumentatsiooni ehitisregistri kaudu digitaalselt või viies erandkorras ise paberkandjal kogu ehitust hõlmav dokumentatsioon omavalitsusse. Viimast varianti on võimalik kasutada siiski ainult mõnes üksikus omavalitsuses, kuna enamasti on mindud üle digitaalsele ehitisregistri süsteemile.