Ehitus- ja planeerimine
Kuvab 1-10 kõigist 16 õigusartiklitest
Tööohutus ehitusplatsil
Ehituse valdkond on paraku Eestis üks selliseid tegevusalasid, kus juhtub kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Tööinspektsiooni järelevalve käigus on ehitusplatsidel muu hulgas leitud puudusi nii tellingute ja redelite kasutamisel, avade piirdestamisel ning isikukaitsevahendite ja tõsteseadmete kasutamisel.Riiklik järelevalve ja vastutus
Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet põhiliselt kohaliku omavalitsuse üksus, Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnainspektsioon. Teatud juhtudel on järelevalve kohustus aga ka veel mitmel teisel ametil nagu näiteks Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Päästeamet, Veeteede Amet jt.Maakasutus ja ruumiline planeerimine
Kõige lihtsamalt öeldes on maakasutus mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel. Maa kasutus ei saa olla suvaline ega omavoliline. Selleks, et tagada maakasutuse otstarbekus, proportsionaalsus, jätkusuutlikus jne aga ka erinevate huvigruppide (riigi, maa omaniku, keskkonna jne) huvide kaitse on kehtestatud planeerimisalane ja maakasutust puudutav seadusandlus, samuti koostatud kõrgema taseme planeeringud ning muud üleriigilised suunised.Ehitusvaldkonna ettevõtjate pädevus ja omanikujärelevalve
Ehitusvaldkonna ettevõtjana käsitletakse igat isikut, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames ehk pakub oma teenuseid ehitusvaldkonnas. Need teenused ei pruugi alati tähendada ehitamist. Need teenused võivad seisneda ka näiteks projekteerimises (nii arhitektuuri- kui inseneriosad), omanikujärelevalves, ehitustehniliste uuringute tegemises, energiamärgise andmises jne.Ehitusõigus
Kehtiv õigus ei võimalda käsitleda isiku õigust ehitada iseseisva põhiõigusena. Õigus ehitada seondub omandiga maale ja on üks maa kasutamise võimalikke otstarbeid.Ehitusleping
Ehitustööde lepingu põhieesmärk on kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi.Üldplaneering
Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalituse territooriumi kohta. See ei tähenda, et kogu maa-ala peab ära planeerima ühe korraga – võimalik on üldplaneering kehtestada ka osade kaupa nii, et lõpuks saab kogu kohaliku omavalituse territoorium kaetud.Ehituses osalevad isikud ja nende kohustused
Ehitamine on üldistatult ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine, lammutamine. Ehitustegevuse alustamiseks peab kohaliku omavalitsuse poolt olema väljastatud ehitusluba, väiksemahuliste tööde puhul kirjalik nõusolek. Ehitusloa eelduseks on ehitusprojekt. Kirjaliku nõusoleku puhul võib kohalik omavalitsus projekti nõuda, kui ta seda vajalikuks peab. Enne ehitamise alustamist peab omanik esitama kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatise.Planeeringukohustusega alad ning planeeringukohustusest loobumine
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel järgmistel juhtudel:Ehitisregister
Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta tuleb pädevale asutusele esitada eelistatult elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu [https://www.ehr.ee/app/esileht?1]. Vaid juhul, kui dokumente ei ole võimalik esitada Ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab ise andmed Ehitisregistrisse. Seega on Ehitisregister üks põhilistest riiklikest andmebaasidest, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi.
Kuvab 1-10 kõigist 16 õigusartiklitest
Tööohutus ehitusplatsil
Ehituse valdkond on paraku Eestis üks selliseid tegevusalasid, kus juhtub kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Tööinspektsiooni järelevalve käigus on ehitusplatsidel muu hulgas leitud puudusi nii tellingute ja redelite kasutamisel, avade piirdestamisel ning isikukaitsevahendite ja tõsteseadmete kasutamisel.Riiklik järelevalve ja vastutus
Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet põhiliselt kohaliku omavalitsuse üksus, Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnainspektsioon. Teatud juhtudel on järelevalve kohustus aga ka veel mitmel teisel ametil nagu näiteks Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Päästeamet, Veeteede Amet jt.Maakasutus ja ruumiline planeerimine
Kõige lihtsamalt öeldes on maakasutus mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel. Maa kasutus ei saa olla suvaline ega omavoliline. Selleks, et tagada maakasutuse otstarbekus, proportsionaalsus, jätkusuutlikus jne aga ka erinevate huvigruppide (riigi, maa omaniku, keskkonna jne) huvide kaitse on kehtestatud planeerimisalane ja maakasutust puudutav seadusandlus, samuti koostatud kõrgema taseme planeeringud ning muud üleriigilised suunised.Ehitusvaldkonna ettevõtjate pädevus ja omanikujärelevalve
Ehitusvaldkonna ettevõtjana käsitletakse igat isikut, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames ehk pakub oma teenuseid ehitusvaldkonnas. Need teenused ei pruugi alati tähendada ehitamist. Need teenused võivad seisneda ka näiteks projekteerimises (nii arhitektuuri- kui inseneriosad), omanikujärelevalves, ehitustehniliste uuringute tegemises, energiamärgise andmises jne.Ehitusõigus
Kehtiv õigus ei võimalda käsitleda isiku õigust ehitada iseseisva põhiõigusena. Õigus ehitada seondub omandiga maale ja on üks maa kasutamise võimalikke otstarbeid.Ehitusleping
Ehitustööde lepingu põhieesmärk on kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi.Üldplaneering
Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalituse territooriumi kohta. See ei tähenda, et kogu maa-ala peab ära planeerima ühe korraga – võimalik on üldplaneering kehtestada ka osade kaupa nii, et lõpuks saab kogu kohaliku omavalituse territoorium kaetud.Ehituses osalevad isikud ja nende kohustused
Ehitamine on üldistatult ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine, lammutamine. Ehitustegevuse alustamiseks peab kohaliku omavalitsuse poolt olema väljastatud ehitusluba, väiksemahuliste tööde puhul kirjalik nõusolek. Ehitusloa eelduseks on ehitusprojekt. Kirjaliku nõusoleku puhul võib kohalik omavalitsus projekti nõuda, kui ta seda vajalikuks peab. Enne ehitamise alustamist peab omanik esitama kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatise.Planeeringukohustusega alad ning planeeringukohustusest loobumine
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel järgmistel juhtudel:Ehitisregister
Kogu teave kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta tuleb pädevale asutusele esitada eelistatult elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu [https://www.ehr.ee/app/esileht?1]. Vaid juhul, kui dokumente ei ole võimalik esitada Ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab ise andmed Ehitisregistrisse. Seega on Ehitisregister üks põhilistest riiklikest andmebaasidest, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi.