Isikuandmete eriliikide töötlemine

Eriliigiliste isikuandmete hulka kuuluvaks loetakse isikuandmeid, millest ilmneb:

• rassiline või etniline päritolu;

• poliitilised vaated;

• usulised või filosoofilised veendumused; või

• ametiühingusse kuulumine;

• geneetilisi andmed,

• füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed,

• terviseandmed; või

• andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise reeglid on rangemad nö mitte-eriliiki andmetele kohaldatavatest reeglitest. Põhireegel on, et eriliigiliste isikuandmete töötlemine on keelatud.

Isikuandmete kaitse üldmääruses 2016/679 EU on sätestatud teatud erijuhud, mil eriliigiliste isikuandmete töötlemine on siiski lubatud. Need on järgmised:

1. andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil;

2. töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

3. töötlemine on vajalik selleks, et kaitsta andmesubjekti või teise füüsilise isiku elulisi huve, kui andmesubjekt on füüsiliselt või õiguslikult võimetu nõusolekut andma;

4. töödeldakse poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mittetulundusühingu õiguspärase tegevuse raames, mille suhtes kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et töötlemine käsitleb ainult asjaomase ühingu liikmeid või endisi liikmeid või isikuid, kes on kõnealuse ühinguga püsivalt seotud tema tegevuse eesmärkide tõttu, ning et isikuandmeid ei avalikustata väljaspool seda ühingut ilma andmesubjekti nõusolekuta;

5. töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud;

6. töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni;

7. töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks;

8. töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et üldmääruse artikli 9 lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud;

9. töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral või kõrgete kvaliteedi- ja ohutusnõuete tagamine tervishoiu ning ravimite või meditsiiniseadmete puhul, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, millega nähakse ette sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, eelkõige ametisaladuse hoidmine;

10. töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil.

Oluline on siinkohal, et liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

Ühtlasi tuleb tähele panna, et kui vastutava või volitatud töötleja põhitegevuse moodustab eriliiki isikuandmete töötlemine, siis tuleb neil määrata andmekaitsespetsialist.